3. juuni hommik algas varakult kooli juurest, kus toimus ka pisteline "kotikontroll". Valgeranda saabusime 11.30 paiku ja siis pärast lühikest juhendamist läks seiklemiseks. Esimene rada läbiti ahvikiirusel, aga see oligi ju vaid harjutamiseks. Teisel ja kolmandal rajal ei juhtunud ka veel miskit õudset. Järjekord natuke venis, sest kõrgus ja kõikuvad puud jms võttis ikka mõnel jalad värisema. Neljanda raja peal läks päris mitme tütarlapse jaoks nii õudseks, et nad pidasid targemaks tagasi pöörduda. Eriti kiired ja innukad jõudis ka viiendale rajale ja sealt ka elusalt tagasi. Kiitus Kevinile, Martinile, Ramonile, Krisile ja Arthurile.
Pärast seiklemist puude latvades ja 30 minutilist bussisõitu saabusime Munalaidu. Sadamas pidime ootama "tädi piletimüüjat", kes saabus praamilt, väljastas meile piletid ja siis hiljem osutus hoopis puhvetipidajaks. Ülesõit võttis aega tunnikese, aga lainetel ukerdav praam pani mõnegi meremehe kombel taaruma ja reelingust kinni hoidma.
Saarele jõudes võttis mied vastu lahke autojuht, kes sõidutas meid siis kõigepealt teisele poole saarde Ranna kämpingusse asju viima ja sööma. Kihnu kokkade austuseks peab mainima, et lõunasöök oli rikkalik ja väga maitsev. Pärast korralikku einestamist tegime saarele põhjaliku tiiru peale ikka veoauto kastis nagu seal kandis kombeks. Õpetaja märkas mitmeid erinevusi 8-aastataguse ajaga, siis oli näha vikatiga perenaisi ja külgkorviga mootorrattal kimavaid külamehi. Nüüd perenaised trimmerdasid hoopis muru ja poes käiakse tänapäeval Kihnus ATV-ga.Ringsõit võttis aega umbes tunnikese ja nägime Kihnut igast küljest. Edasi külastime Kihnu muuseumit, mille väljapanek sisaldas nii kaasaaegsel tehnikal põhinevaid eksponaate, aga ka vanu tööriistu ja ksäitööd. Meie giid oli väga armas noor Kihnu naine, kes oli valmis kõigest põhjalikult rääkima.Paraku olid meie õpilased kohutavas "poenäljas" ega mallanud kuidagi oodata, mil ta lõpetab. Õnneks jõudsid kõik soovijad ka veel Kurase poodi ja said oma tagavarasid täiendada.
Muuseumist või poest matkasime mõne kilomeetri tagasi kämingutesse. Kiitus vaprale Marcellole, kes pidas ka selle teekonna karkudel vastu. Õhtu jätkus siis juba majakeste ümber grillides ja chillides ning sääski toites. Õhtusöögi valmsitasid kõik endale ise. Erilise grillimeistrina jäi silma Ramon.Kõik leidsid tee ka rannale kas kividel keksima, vees sulistama või romantikat tegema.Elevust tekitas veel Kevini "orgunnitud" võimalus külastada Kihnu Virvet, mis siiski järgmisel hommikul ajanappuse tõttu tegemata jäi.
Öö möödus põnevalt, sest unetus on teimeliste põhiline probleem. Kuigi kokkulepitud öörahu ajaks oli 24.00, siis ka poolteistundi hiljem tuli kuputada erinevaid tegelasi oma tubadesse ja kell kolm öösel nahutada eriti unetuid. Hommikuste kommentaaride põhjal magas küll enamus külmkapis, õnneks hakkas pärast pooletunnist äratust kõigil päikse käes soe.
Pärast jällegi rikkalikku hommikusööki jäi aega veel asjade sättimiseks ja ka mere ääres jalutamiseks. Varsti aga viis veoauto meid jällegi sadamasse. Kummalisel kombel oli esmaspäevahommikune meri hoopis rahulikum ja pärast tunnist ülesõitu saime juba nautida meie tuttavat bussi ja Pärnu Kaubamajaka shoppamisvõimalusi. Õpetajale on alati meeldinud vaadata bussismagavaid õpilasi ja uskuge, see vaatepilt oli ikka eriline ja meeliülendav. 
