Leedu reisist õpetaja pilgu läbi

Seda Leedu reisi oli 9.klass planeerinud juba aastaid. Esimese katse tegime 8.klassis, siis planeerisime alates jaanuarist. Lõpuks jõudsime kohale 14. juunil 2013. Reis kulges algusest peale rahumeelses meeleolus ( loe: õpilased magasid õiglast und) ning bussist välja saime ainult "pissi peatuseteks". Meie giid Ludmilla Alver püüdis pikka sõiduaega teha huvitamaks nii informatsiooniga Läti, Leedu kui ka teeäärsete vaatamisväärsuste kohta. Ta viis läbi isegi lühikese leedu keele tunni, õnneks oli ka julgeid katsetajaid, kes püüdsid ka rääkida ning kasutada väljendeid.

Pärast 600 kilomeetri läbimist ja 8 tunnist sõitu jõudsime me Palangasse kohale. Esmalt sättisime end sisse hostelisse ja siis läksime tutvuma botaanikapargi ja merevaigumuuseumiga. Traditsiooniliselt läbisid mitmed muuseumi väga kiiresti, aga teistel jätkus uudistamist  kauaemaks. Pärast jalutusskäiku Palanga peatänavale jäid noored inimesed iseseisvalt ja kaardi abiga avastama linna. Sel päeval võttis linnake vastu vägeva tuulega, mis tahtis kailt lendu tõsta ning mõnusast päikeseloojangu vaatamisest ei tahtnud midagi välja tulla. 

Muidugi puutusid noored kokku mitme tõsise probleemiga, näiteks puudulik leedu, vene või inglise keele oskus, Maxima "kehv" toiduvalik ja vajadus olla hostelis tagasi õigeks ajaks. 

Öö möödus üllatavalt rahulikult, vaatamata mõningatele ajutistele kadudele püsis seltskond tubades ja mõned neist isegi suutsid ja tahtsid magada. Hommik saabus muidugi raskelt, sest uni ei olnud kõige suurem sõber ning leedupäraseid pannkooke sööma oli vaja lausa kangutada. Kell 8. 30 startisime Kura säärele, et tutvuda sealse looduse ja vaatamisväärustega. Pärast väikest käiku randa ja Krisi värskendavat suplust vaatasime ringi meremuuseumis ning nautisime merelõvide show'd. Muinasjutulisena tundus jalutuskäik nõidade mäel, kus giidil oli palju rääkida erinevate puukujude kohta. Edasi suundusime vaatama õudseid kormorane, kes olid hävitanud end ümbritseva looduse. Rändliivaluidetel toimunud "kõrbematk" oli kõige pingutust nõudvam, sest tegemist oli nii tulikuuma liiva kui ka päiksega. Tiiru Neringa poolsaarel lõpetasime maalilises Nida linnakeses ning siis suundusime tagasi praamile ning läbi Klaipeda Palangasse. Kuna retked möödusid ilma vahejuhtumiteta ning kõik võtsid osa, siis pikenes "linnaluba" tunnikese ning kõigil oli võimalus nautida vaikset ja sujuvat päikseloojangut. Ka sel ööl proovis mõni meist pääseda vabadusse rõdu kaudu (korraks jooksma või pikemaks ajaks),kuid õnneks lõppes kõik hästi ning kogu seltskond võttis hommiku jällegi unisena vastu. 

Viiamne päev möödus koju sõidu tähe all väikese peatusega Ristimäel, mis on leedukate pühapaik. Pärast lõputut bussis tukkumist ning kohutavaid Läti teid jõudsime tagasi Tartusse kella 18.30.

Mul oli hea meel see korda olla "hea politseinik", st ma ei pidanud 9.a õpilastega üldse pahandama, sest selle töö tegid ära giid ja bussijuht ning mul ei olnudki põhjust. Teiega võib luurele minna küll :-)
SIIT saad vaadata Leedu pilte!