Klassijuhatajatund 03.06.2011

1. Üldiselt

7. a klass on selle õppeaasta jooksul näidanud nii enda head kui halba palet, kuid klassijuhatajana usun ma, et tegemist on siiski heade, tublide, arukate noorte inimestega.

Aasta jooksul on peaaegu kõigil olnud mitmeid uperpalle nii hinnete, tunnete kui käitumise osas, aga kõik need olukorrad on sulle midagi õpetanud. Loodetavasti oled õppinud oma vigadest ja mõistnud, et kui tahad, et sinusse suhtutakse hästi, siis tuleb ka ise selle nimel pingutada ja see kehtib nii suhtlemises õpetajate kui kaaslastega.

7. klass on tavaliselt murdepunkt, kust edasi lähevad väga heade tulemustega ainult kas väga targad või töökad. Viimane aeg oli hakata õppima, ainult koolis käimisega enam head tulemust ei saanud. Sa proovisid kirjutada uurimistööd, mis osutus siiski tunduvalt raskemaks ja keerulisemaks, kui alguses paistis. Kiitus! Peaaegu kõik said sellega hästi või väga hästi hakkama. Hindega väga hea hinnati Arlette, Liia, Jani, Edgari, Liisi, Kairi, Madleni, Helana, Rosemary, Sven, Sigridi, Merilini, Kairiti tööd.

Käitumishinded aasta kokkuvõttes:1) eeskujulik: Liia, Arlette, Edgar, Kairi, Madlen, Helena, Rosemary, Kairit 2) hea:, Genelyn, Jaanika, Jan, Liisi, Sven, Kelli, Kevin, Sigrid, Merilin, Arthur; 3) rahuldav: Olev , Roger, Kris, Oliver, Ramon 4) mitterahuldav: Reijo Erlend Rehema.

2. Õppimisest

IV veerandi klassi õppeedukus on 92 %. Ainult „4“ ja „5“ on 12õpilasel, mis on täpselt sama palju, kui eelmisel veerandil.

Aastahinnete põhjal on olukord tunduvalt parema ja klassi lõpetab hinnetega„4“ ja „5“ 15 õpilast. Kiitus kõikidele tublidele ja eriti neile, kes pingutasid ka viimasel veerandil.

Koht	Nimi	I	II	III	IV	AASTA
1.	Merilin	4, 8	4, 9	4, 8	4, 9	4, 9 :-)
2.	Rosemary	4, 8	4, 9	4, 8	4, 8	4, 8 :-)
3.-7.	Arlette	4, 4	4, 7	4, 4	4, 6	4, 7 :-)
3.-7.	Edgar	4, 4	4, 3	4, 6	4, 6	4, 7 :-)
3.-7.	Helena	5	4, 7	4, 3	4, 6	4, 7 :-)
3.-7.	Kelli	4, 3	4, 6	4, 4	4, 5	4, 7 :-)
3.-7.	Arthur	4, 7	4, 7	4, 6	4, 2	4, 7 :-)
8.-9.	Madlen	4, 5	4, 7	4, 6	4, 5	4, 6 :-)
8.-9.	Sigrid	4, 2	4, 4	4, 5	4, 1	4, 6 :-)
10.-15.	Genelyn	4, 2	4, 5	4, 3	4, 4	4, 5 :-)
10.-15.	Liia	4, 3	4, 5	4, 5	4, 4	4, 5 :-)
10.-15.	Jan	4, 8	4, 5	4, 4	4, 4	4, 5 :-)
10.-15.	Liisi	4, 8	4, 7	4, 2	4, 3	4, 5 :-)
10.-15.	Sven	4, 6	4, 3	4, 3	4, 3	4, 5 :-)
10.-15.	Kairit	4	4, 5	4, 3	4, 3	4, 5
16.-17.	Kairi	4, 3	4, 3	4, 2	4, 3	4, 3
16.-17.	Kevin	4, 4	4, 4	4, 2	4, 3	4, 3 :-)
18.	Jaanika	3, 8	3, 9	3, 8	4, 4	4, 2
19.	Roger	3, 8	3, 9	3, 9	3, 9	3, 9
20.	Kris	4. 1	3, 8	3, 6	3, 5	3, 8
21.	Ramon	3, 2	3, 5	3, 2	3, 4	3, 5
22.	Olev	3, 2	3, 3	3, 2	3, 3	3, 3
23.	Oliver	3	3, 3	3, 6	3, 2	3, 4
24.	Reijo Erlend	3, 2	3	2	2, 5	-

Kanuumatkast õpetaja pilgu läbi

Ilus algus
Meie klassi kanuumatk sai alguse 1. juuni keskpäeval kiire, aga palava bussisõiduga kuhugi punkti Põlvamaal. Väidetavalt asus see koht Hatika järvede lähedal, aga järvi me ei näinud, vaid saabusime siiski kohe Ahja jõe äärde. Noored matkalised oli täis tahtmist veele minna, aga enne veel tuli tõsta pakid tee äärde ja ennast sisse määrida päiksekreemi ja sääsetõrjevahendiga.
Kanuuretke peremees jagas jõe ääres esimesed õpetussõnad ja võttis ka kõigilt osalistelt allkirja, et me ei esitaks hilisemaid pretensioone. Muuseas ta ka mainis, et mõnikord võib olla vajalik paadist välja tulla ja natuke märjaks võib ka saada :-)
Õpetussõnadega varustatult lastigi meid vette ja siis läks põnevaks. Ma avaldan kiitust õpetaja Helinale, kes pidi tüürima kanuud, mille ees otsas mina olin, sest ma suuutsin ikka päris mitmel korral hakkama saada päris tõsise prohmakaga. Kuna kanuujuhtimine oli enamusele seltskonnast uus kogemus, siis aerutaja tüürija vahelised "segadused" oli selle retke vältel üsna tavaline nähtus ja mitmegi kanuu pardal puhkesid tõsised "peretülid".

Raske õppustel, kerge lahingus
Mida kaugemale me jõudsime, seda põnevamaks muutus jõgi. Kuna sõitsime Ahja jõe ürgorus, mis on ka ühtlasi Natura ala, siis kõik, mis jõele kukkunud oli, see sinna ka jäi, seega takistusi jagus.
Takistuste ületamiseks oli erinevaid variante: 1) neist väga osavalt mööda manööverdada, mis aga alati ei õnnestunud; 2) neist koos kanuuga üle ronida; 3) nende alt läbid sõita; 4) vedada kanuud mööda kallast; 5) ronida vette ja siis kinni kiilunud kanuud lükata või tõmmata; 6) takistusest toore jõuga üle sõita; 7) proovida kas kanuu toimib nagu kiik, mis vahel läks õnneks. Kindlasti rakendasid meie loovalt mõtlevad noored veel mitmeid viise, aga need on võtted, millega me põhiliselt kokku puutusime.
Kui me tundide möödudes jõudsime vahepeatusesse ja ootasime kogu matka seltskonda järele, siis lähemal vaatlusel selgus, et enamusel seltskonnast olid seljas kurguni märjad riided või polnud suurt midagi seljas, kuivi jalanõusid ei leidunud kellelgi ja lisaks kõigele käitusid nad ka nagu tige herilaseparv. Eks selleks oli natuke põhjust ka, sest loomulikult olid "kiiremad ja vihasemad" teinud päris korraliku tempo ja selle käigus olid väsinud käed, jalad, pea, kehale tekkinud kümneid sääsekuple. Kui selgus, et me siiski selles kohas siiski ööbima ei jää ja sõita tuleks veel mõni tunnike, siis võimalusel oleks mõni matkalistest mulle ja kanuuretke peremehele mõlaga virutanud (aga need olid meie õnneks kanuusse jäänud).
Kuna me kellelgi katkestada ei lubanud ja kõik olid sunnitud siiski jätkama, siis pärast pausi märkas õpetaja isegi rohkem omaveahelist koostööd ja eriti noormeeste rüütelikkust oma kaaslannade suhtes. Eriti tahaks ma kiita siinjuures Arthuri, Kevini ja Ramoni käitumist, kes isegi õpetajatele oma abistava käe/mõla ulatasid. Retke viimane osa enne ööbimiskohta jõudmist võttis küll veel aega tunde ja sisaldas enda kõiki eelpool mainitud kanuujuhtimise võtteid, siis meeleolu muutus asjalikumaks ja noored oli isegi rohkem motiveeritud. Kui lõpuks jõutigi kuhugi Koorvere metsade vahele, kus paistis kena laagriplats ja kanuud kaldale tõmmati, siis oli see tervele seltskonnale ilmselge kergendus. Kuigi õpetaja kuulis paadist väljudes väga mitmel korral lauset "mina homme sinna kanuusse enam ei istu" ja mitmed silmad olid ikka väga märjad ja sõpradele helistamiseks ja kurtmiseks kulus ka üsna mitu kõneminutit, siis lõpuks ikka enamus seltskonnast rahunes.
Maismaal oli kindlam, aga sääsesem :-)
Kaldele jõudes oli põhiline eesmärk saada selga midagi kuiva ja mittemudast. Järgmisena söödi seljankat, mis maitses isegi neile, kes tavaliselt suppi ei söö. Edasi kulus aega laagri ülespanekuks, eriti keeruliseks tegi selle mõne osalise jaoks fakt, et mõned telgi tükid olid puudu.
Kui noored oli natuke virisenud, puhanud, söönud, sättinud, siis meeleolu paranes oluliselt ja oli mitmeid entusiaste, kes vabatahtlikult veel vette soovisid minna. Kui koos lõkke süütasime, siis said kõik lasta grillvorstil hea maitsta, aga üheksat kilo vorsti me siiski kahe päeva jooksul hävitada ei suutnud :-) Maha löödud sääskedest oleks kindlasti saanud midagi valmistada, kui need oleks kokku korjanud, sest neid oli ikka lademes.
Öö laagriplatsil kujunes üllatavalt rahulikult, kuigi mitmed linnud tegid endast kõik, et me vaikuses magada ei saaks. Noored inimesed, kelle füüsis oli ikka üsna väsitatud, uinusid kas kohe pärast südaööd või natuke vastupidavamad kella kahe paiku. Õnneks ei pidanud neid ühest telgist teise peletama ega ka mööd metsa taga ostima, seega käitusid nad nagu väga mõistlikud noored inimesed.
Hommik on õhtust targem, aga ka valusam
Kuigi äratus pidigi olema kell 7, siis esimesed " lõokesed"olid üleval juba kuue paiku ja ka klassijuhataja ühines nendega, et panna pada tulele ja teha esimestele teed ning hommikusööki. Siinkohal peab kindlasti kiitma Edgarit ja Sveni, kes olid meie lõkkekonstruktiooni autorid. Hommikusöögiks sõime kiirnuudleid, mis sellises olukorras võivad olla uskumatult maitsvad, ja võileibu. Kõige rohkem võttis aega laagri kokkupanek, sest eelmisel päeval rahulikult pakendisse mahtunud telgid ei tahtnud seda enam üldse teha ja kiirkinnitused "improtelgi" küljest ei tahtnud lahti tulla. Igal juhul alustasime me natuke pärast kaheksat jalgsimatka , et saada uuesti jõele. Matka käigus ilmnes mitmeid ootamatuid lihaseid nii kätel kui jalagadel, mille olemasolust eelmisel õhtul veel ei teadnud ja ka tagumik ei tahtnud kuidagi toetada millegi kõva või puise peale. Vaatamata mõningale vingumisele stiilis"mina sinna kanusse ei istu" said kõik noored endale kas uued või vanad paarilised ja uus kanuumatk võis alata.

Lahingus oligi kergem
Teise päeva sõit esimesega võrreldes oli lausa luksus, sest kanuu juhtimisvõtted olid nüüd ju omandatud ja kuigi teel oli seekord kive ja kärestikke, siis möödusid need juba valutumalt ja mitmedki meist oleks tahtnud rohkem kärestikke ja adrenaliini. Õnneks aitas kanuuretke meeskond meid kõige ohtlikumast takistusest mööda ja teised kärestikud oli juba puhtalt vormistamise küsimus :-)
Kuigi retke lõpupoole muutus jõgi "laisaks" ja edasijõudmiseks tuli kasutada ikka rohkem ja rohkem lihaste rammu, siis need viimased meetrid, mis jäid finishini möödusid lausa lennates. Seekord ei kohanud õpetaja kaldale jõudes ühtki tigedat "herilast" vaid pigem õpilasi, kes olid enda ja oma saavutuse üle uhked. Ega 30 kilomeetrit kahe päevaga ei tule ikka väga lihtsalt. Kanuust väljudes leiti üles veel toidukast ja õnneks olid jäänud ka mõned kuivad ja puhtad riided, mida sai selga panna. Igal juhul oli 11.30 terve seltskond valmis grupipildi tegemiseks ja bussi peale minekuks.

Kokkuvõtteks...
leiab õpetaja, et kanuumatk on hea viis õppida paremini tundma enda kaaslasi ja see sobib ka kindlasti suhete testimiseks. Igal juhul avaldusid 7. a klassi iseloomud oma täies hiilguses, aga kõigist raskustest oli võimalik koos üle saada. Mul on hea meel, et just raskuste ületamisel oli klass üksmeelne ja abivalmis.
Järgmine kord, kui kohtad ees takistust kas jõel või elus, sa juba tead, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks :-)
KIITUS meile kõigile, kes me ellu jäime :-)

Kanuumatka pilte vaata SIIT

Meie klassi tegemised IV veerandil

Sel veerandil toimusid mitmed ainenädalad: inglise keele, bio-geo nädal, muusika nädal, kust meie klassi õpilased edukalt osa võtsid.

27.04 uurimistööde esitluspäev
Sellel üritusel tutvustasid õpilased oma uurimistöid, mis oli kasulik kogemus nii 8. klassi õpilastele, kes pidid oma töid ka eksamil kaitsam kui ka 7. klassile, keda ootab sarnane katsumus järgmisel aastal. Meie klassist tutvustasid oma tööd Arlette, Helena ja Kairit.
Uurimistöö teemal "Meie kooli vilistalne- Anu Säärits", mille autor on Kairit sai I koha Forseliuse Seltsi uurimistööde võitlusel põhikooli arvestuses. Võiduga kaasnes ka 30 eurone preemia. Palju õnne, Kairit!

28.04 näitas Foorum teater etendust, mis oli tehtud meie õpilaste arvamuste põhjal ja kus õpilased said ka ise kaasa lüüa. Kiitus Helenale, Rosemaryle, Kairitile, kes julgesid oma arvamust avaldada ja etenduses kaasa lüüa.

06.05 käisid loodussõbraliku matkamise õpilased RMK metsas puid istutamas. Õpetaja sõnul oli meie klassis palju tublisid töölisi, aga natuke ka sõnakuulmatuid tegelasi. RMK saatis õpilastele mälestuseks puidust kaelaehted.

12. 05 emadepäeva kevadkontsert, kus esinesid ka mitmed meie klassi tüdrukud. Kiitus!

24.05 maastikumäng Toomemäel, kus kõik olid väga vahvad ja tublid! Kõige pealt läbisid kõik mängijad Toomemäel erinevad punktid, kus tuli leida erinevat infot. Peab mainima, et poiste ja tüdrukute sportlik vorm oli nii palju kehv, et mitmeid kordi mäest üles- alla ronides kadus jaks sootuks. Lõpuks suutsid kõik mängijad ennast Anne kanali äärde vedada ja peeti üks natuke vesine piknik. Maastikumängu pilte vaata siit.

1.-2. juuni kanuumatk Ahja jõel. Kõik, kes 30 kilomeetrit läbisid nii aerutades, ujudes, ronides, roomates, lükates on väärt medalit vapruse eest! Kanuumatkast tuleb eraldi sissekanne blogisse.