Kas 14- aastane on juba suur?
Jah, vastaksid minu klassi õpilased ise, aga kui ma neid kõrvalt vaatan, siis lõhe teismeliste ja täiskasvanute maailma vahel on ikka väga suur. Üks nendest teguritest on vastutus ja vahel tundub, et mõni laps ei pea vastutama millegi eest. Kahjuks ei vastutata oma tegude eest koolimajas või väljaspool seda, hinnete eest, sest õpitakse ju hoopis lapsevanemale või õpetajale ning ka kooliasjade korrasoleku ja kooli kodukorra täitmise eest ammugi mitte.
Kuigi need 14-aastased tahavad väga olla suured, siis nad siiski vajavad pere tuge ja seda, et nende tegemiste vastu tuntakse huvi. Paraku ma näen järjest rohkem, et vanemad vaatavad väga pisteliselt e-kooli või ei vaata üldse. Kui õpetaja saadab sõnumi ja palub allkirjastada hinnetelehe, siis saabub esmaspäeval kooli 1/3 õpilastest allkirjastatud hinnetelehega. Kas ülejäänud peredel õnnestus tõesti veeta nädalavahetus ilma üksteisega suhtlemiseta? Teismeliste puhul kehtib reegel: "Usalda, aga kontrolli". Nad vajavad piire ja nad vajavad kontrolli, sest see näitab, et te neist hoolite.
Teie laste tulevikust
Teie laste klassijuhataja on viimase kaheksa nädala jooksul osalenud 5 erineval lastevanemate koosolekul, neist kaks on seotud mu isikliku lapse ja tema kooliga, aga kolm on seotud teie lastega. Uskuge, mul ei ole palju vaba aega ega vähe tööd, vaid asi on suhtumises. Mul on hea meel, et karjääriteemalisel koosolekul oli esindaja lapse, vanema või mõlema näol olemas enamusel peredest. Küll aga paneb mind muretsema vähene osavõtt lastevanemate üldkoosolekust ja hoolekogu kokkukutsutud koosolekust. Kui teie ja lapsed hakkate aasta või pooleteise pärast mõtlema lapse tuleviku peale, siis paraku on lootusetult hilja. Ma ei muretse 1/3 klassi õpilaste pärast, nemad saavad sisse ka kombinaatgümnaasiumisse ja suudavad selle lõpetada. 2/3 õpilaste tuleviku pärast olen ma aga mures, sest mõned neist vajaksid väiksemat kollektiivi ja suuremat õpetajate suunamist, mida aga mammutkoolides keegi tegema ei hakka. Te ei või iial teada, kuidas õnnestuvad teie lapse sisseastumiskatsed, mida saab sooritada ainult kahte kooli, ja ega just teie laps ei satu olema nende 1000 õpilase seas, kes jäävad igal aastal kutsehariduskeskuse ukse taha. Kui teie ise ei seisa hea oma lapse tuleviku eest ega toeta kooli ja õpetajaid, kes seda siis veel tegema peaks?
Thursday, October 20, 2011
Monday, October 10, 2011
Klassiõhtust õpetaja pilgu läbi
8. a klassi esimene klassiõhtu sel aastal leidis aset 7. oktoobri õhtupoolikul. Selle üritusega seoses valdavad õpetajat natuke segased tunded, sest oli nii kiiduväärt kui ka laitmist väärivaid asju.
Kiitust väärivad inimesed ja tegevused
Oliver- kes nägi vaeva aja ja koha broneerimisega ning tegutses diskorina
Tüdrukud, kes tulid palumata õpetajale appi tegema õunakooki ja aitasid ka koristada.
Poisid, kes astusid oma klassi eest välja, ning hirmutasid minema kutsumata külalised.
Kõik, kes võtsid mängudest ilma virisemata ja veiderdamata osa. Eriti seltskondlik noormees oli Kevin.
Mis õpetajat häiris....
1) Veel kord veendus klassijuhataja, et ürituse kordaminekuks tuleb seda korralikult planeerida. Sellest, et lepime kokku aja ja koha, jääb natuke väheseks. Seega järgmise ühisürituse puhul tuleb tegevus detailideni klassiga läbi arutada ja kokku leppida.
2) Kui sa tuled üritusele kohale, siis võta sellest osa, mitte ära mossita nurgas või hiili poole mängu pealt minema. Kui lõbusaks või ägedaks üritus kujuneb sõltub sinust endast.
3) Äkki peaks järgmisel korral korraldama noorte diskorite klubi ja supermodellide ning fotograafide klubi ja mitte nimetama seda klassiõhtuks...
Vaadake pilte SIIT ning mõelge, kas kõigil oli lõbus ja mida võiks teha teisiti.
Kiitust väärivad inimesed ja tegevused
Oliver- kes nägi vaeva aja ja koha broneerimisega ning tegutses diskorina
Tüdrukud, kes tulid palumata õpetajale appi tegema õunakooki ja aitasid ka koristada.
Poisid, kes astusid oma klassi eest välja, ning hirmutasid minema kutsumata külalised.
Kõik, kes võtsid mängudest ilma virisemata ja veiderdamata osa. Eriti seltskondlik noormees oli Kevin.
Mis õpetajat häiris....
1) Veel kord veendus klassijuhataja, et ürituse kordaminekuks tuleb seda korralikult planeerida. Sellest, et lepime kokku aja ja koha, jääb natuke väheseks. Seega järgmise ühisürituse puhul tuleb tegevus detailideni klassiga läbi arutada ja kokku leppida.
2) Kui sa tuled üritusele kohale, siis võta sellest osa, mitte ära mossita nurgas või hiili poole mängu pealt minema. Kui lõbusaks või ägedaks üritus kujuneb sõltub sinust endast.
3) Äkki peaks järgmisel korral korraldama noorte diskorite klubi ja supermodellide ning fotograafide klubi ja mitte nimetama seda klassiõhtuks...
Vaadake pilte SIIT ning mõelge, kas kõigil oli lõbus ja mida võiks teha teisiti.
Tuesday, October 4, 2011
Mõtlemiseks õpetajatest
Mõned mõtted viimasest klassijuhatajatunnist
Palun mõtle enne, kui sa järgmine kord tundi segad või mõne õpetaja väidetava ebaõigluse peale vihastada sellistele asjadele:
1) kui kaua aega võis võtta selle tunni ettevalmistamine, mille sina oma egoistliku käitumisega ära rikkusid;
2) kui kaua mõtled sa ise oma "sigaduse" peale ja kui kauaks see õpetajat võib vaevama jääda;
3) kas õpetaja peaks olema klassi ka kasvataja või sotsiaaltöötaja ning jätma õpetamise töö sinu pärast pooleli;
4) kui rõõmus,tore ja sõbralik suudaksid sina olla, kui peaksid töötama 6-7 päeva nädalas, aga saad selle tohutu tööhulga eest 35 tunni eest ja see tasu on ka alla Eesti keskmise;
5) kas klassijuhataja või aineõpetajatega suhete ärarikkumine on ikka kõige mõistlikum tegevus.
Õnneks kõik õpetajad teavad, et teid piinav puberteet läheb ühel hetkel ja selle nimel me siis elame :-)
Parimad õpetajad 8. a klassis
Kõige sõbralikum õpetaja ESTER OJAVEE
Õpetaja, kelle tunnid on kõige ägedamad: JAAN PAAVER
Kõige karmim õpetaja: KAARI RODIMA
Lemmikõpetaja: KRISTI SOOSAAR!
Palun mõtle enne, kui sa järgmine kord tundi segad või mõne õpetaja väidetava ebaõigluse peale vihastada sellistele asjadele:
1) kui kaua aega võis võtta selle tunni ettevalmistamine, mille sina oma egoistliku käitumisega ära rikkusid;
2) kui kaua mõtled sa ise oma "sigaduse" peale ja kui kauaks see õpetajat võib vaevama jääda;
3) kas õpetaja peaks olema klassi ka kasvataja või sotsiaaltöötaja ning jätma õpetamise töö sinu pärast pooleli;
4) kui rõõmus,tore ja sõbralik suudaksid sina olla, kui peaksid töötama 6-7 päeva nädalas, aga saad selle tohutu tööhulga eest 35 tunni eest ja see tasu on ka alla Eesti keskmise;
5) kas klassijuhataja või aineõpetajatega suhete ärarikkumine on ikka kõige mõistlikum tegevus.
Õnneks kõik õpetajad teavad, et teid piinav puberteet läheb ühel hetkel ja selle nimel me siis elame :-)
Parimad õpetajad 8. a klassis
Kõige sõbralikum õpetaja ESTER OJAVEE
Õpetaja, kelle tunnid on kõige ägedamad: JAAN PAAVER
Kõige karmim õpetaja: KAARI RODIMA
Lemmikõpetaja: KRISTI SOOSAAR!
September 8. a klassis
Kooliaasta avaaktus
1. septembril leidis aset traditsiooniline kooliaasta avaaktus 6.-12. klassile, mida juhatasid meie klassi õpilased Helena Pahtma ja Kevin Rannu ning laulis Rosemary Pree.
Muuseumitund
Kuna kooliaasta alguses on koolimaja veel väga remondilõhnaline, siis veetsid kõik klassid oma 2. septembri kuskil ERM-i osakondades. Meie klass vaatas kõigepealt filmitoas ajaloolisi kaadreid meie esivanemate toimetamistest, mis mõne õpilase jaoks oli tõsine piin, sest pidi ju paigal istuma ja sooovitavlt kuulama. Edasi liikusime ERM- i näitusemaja püsinäitusele, mis oli seekord klassijuhatajale tõeline piin, sest pidevalt pidi taltsutama nii 8. a kui 8. b klassi erilisi aktiviste. Need kuulama vaevusid said teada ja proovida mõndagi põnevat. Seejärel saime keha kinnitada ning suundusime Postimuuseumisse. Seal kuulasime kõige pealt Eesti postinduse ajaloost, saime kirjutada hanesulega ja vajutada templeid ja uudistada muud põnevat väljapanekul.
Krimiuudised
Uudis nr.1
Keegi müstiline tegelane väidatavalt 8. a klassist tegi proovi, kas tulekustuti siiski töötab ja suutis selle tühjaks lasta. Õpilaste poolt kirjutatud seletuskirjadest paraku tõde ei selgunud ja keegi ei julgenud ka süüd tunnistada. Lahendusena maksis klassijuhataja klassirahast ära tulekustuti täitmise arve (8. 64 eurot)
Uudis nr. 2
8. a klassi poistel oli tavaks tulla kooli rolleriga, isegi siis kui noormeestel veel juhilube polnud ja siis käia igas vahetunnis oma rollerit katsumas või veel huvitvamal juhul Siriuse putkast hamburgerit ostmas. Paraku tekitas selline teguviis mitmedi kooli kodukorra rikkumisi: pidev hilinemine, tundide ajal kooli territooriumilt lahkumine. Klassijuhataja kannatus rollivastases võitluses katkes, kui üks noormeestest sõitis ennast vahetunnis katki ja ühtlasi lõhkus ka klassikaaslase rollerit. Edaspidi jäi siis kehtima järgmine korraldus: alates 21.09 on 8. a klassil keelatud tulla kooli rolleriga ja ilmuda tundi kiiver käes, sest sellest on olnud väga palju pahandust. Kõigil, kes ei saa aru, on võimalus tulla vanematega direktsiooni selgitama oma käitumist!
Kunstinädal
21. septembril aitasid meie klassi õpilased meisterdada 2. klassi õpilastel tammetõrudest ja kastanimunadest erinevaid kujukesi. Vaata uudist ka kooli kodulehel.
Matk Endla soostikku
8. klassis keskonnasäästliku eluviisi õppesuuna õpilased osalesid 22. septemril toimunud matkal Endla soostikus. Vaata uudist ka kooli kodulehel.
Septembrikuu jooksul tehtud pildid leiad SIIT.
1. septembril leidis aset traditsiooniline kooliaasta avaaktus 6.-12. klassile, mida juhatasid meie klassi õpilased Helena Pahtma ja Kevin Rannu ning laulis Rosemary Pree.
Muuseumitund
Kuna kooliaasta alguses on koolimaja veel väga remondilõhnaline, siis veetsid kõik klassid oma 2. septembri kuskil ERM-i osakondades. Meie klass vaatas kõigepealt filmitoas ajaloolisi kaadreid meie esivanemate toimetamistest, mis mõne õpilase jaoks oli tõsine piin, sest pidi ju paigal istuma ja sooovitavlt kuulama. Edasi liikusime ERM- i näitusemaja püsinäitusele, mis oli seekord klassijuhatajale tõeline piin, sest pidevalt pidi taltsutama nii 8. a kui 8. b klassi erilisi aktiviste. Need kuulama vaevusid said teada ja proovida mõndagi põnevat. Seejärel saime keha kinnitada ning suundusime Postimuuseumisse. Seal kuulasime kõige pealt Eesti postinduse ajaloost, saime kirjutada hanesulega ja vajutada templeid ja uudistada muud põnevat väljapanekul.
Krimiuudised
Uudis nr.1
Keegi müstiline tegelane väidatavalt 8. a klassist tegi proovi, kas tulekustuti siiski töötab ja suutis selle tühjaks lasta. Õpilaste poolt kirjutatud seletuskirjadest paraku tõde ei selgunud ja keegi ei julgenud ka süüd tunnistada. Lahendusena maksis klassijuhataja klassirahast ära tulekustuti täitmise arve (8. 64 eurot)
Uudis nr. 2
8. a klassi poistel oli tavaks tulla kooli rolleriga, isegi siis kui noormeestel veel juhilube polnud ja siis käia igas vahetunnis oma rollerit katsumas või veel huvitvamal juhul Siriuse putkast hamburgerit ostmas. Paraku tekitas selline teguviis mitmedi kooli kodukorra rikkumisi: pidev hilinemine, tundide ajal kooli territooriumilt lahkumine. Klassijuhataja kannatus rollivastases võitluses katkes, kui üks noormeestest sõitis ennast vahetunnis katki ja ühtlasi lõhkus ka klassikaaslase rollerit. Edaspidi jäi siis kehtima järgmine korraldus: alates 21.09 on 8. a klassil keelatud tulla kooli rolleriga ja ilmuda tundi kiiver käes, sest sellest on olnud väga palju pahandust. Kõigil, kes ei saa aru, on võimalus tulla vanematega direktsiooni selgitama oma käitumist!
Kunstinädal
21. septembril aitasid meie klassi õpilased meisterdada 2. klassi õpilastel tammetõrudest ja kastanimunadest erinevaid kujukesi. Vaata uudist ka kooli kodulehel.
Matk Endla soostikku
8. klassis keskonnasäästliku eluviisi õppesuuna õpilased osalesid 22. septemril toimunud matkal Endla soostikus. Vaata uudist ka kooli kodulehel.
Septembrikuu jooksul tehtud pildid leiad SIIT.
Monday, June 6, 2011
Klassijuhatajatund 03.06.2011
1. Üldiselt
7. a klass on selle õppeaasta jooksul näidanud nii enda head kui halba palet, kuid klassijuhatajana usun ma, et tegemist on siiski heade, tublide, arukate noorte inimestega.
Aasta jooksul on peaaegu kõigil olnud mitmeid uperpalle nii hinnete, tunnete kui käitumise osas, aga kõik need olukorrad on sulle midagi õpetanud. Loodetavasti oled õppinud oma vigadest ja mõistnud, et kui tahad, et sinusse suhtutakse hästi, siis tuleb ka ise selle nimel pingutada ja see kehtib nii suhtlemises õpetajate kui kaaslastega.
7. klass on tavaliselt murdepunkt, kust edasi lähevad väga heade tulemustega ainult kas väga targad või töökad. Viimane aeg oli hakata õppima, ainult koolis käimisega enam head tulemust ei saanud. Sa proovisid kirjutada uurimistööd, mis osutus siiski tunduvalt raskemaks ja keerulisemaks, kui alguses paistis. Kiitus! Peaaegu kõik said sellega hästi või väga hästi hakkama. Hindega väga hea hinnati Arlette, Liia, Jani, Edgari, Liisi, Kairi, Madleni, Helana, Rosemary, Sven, Sigridi, Merilini, Kairiti tööd.
Käitumishinded aasta kokkuvõttes:1) eeskujulik: Liia, Arlette, Edgar, Kairi, Madlen, Helena, Rosemary, Kairit 2) hea:, Genelyn, Jaanika, Jan, Liisi, Sven, Kelli, Kevin, Sigrid, Merilin, Arthur; 3) rahuldav: Olev , Roger, Kris, Oliver, Ramon 4) mitterahuldav: Reijo Erlend Rehema.
2. Õppimisest
IV veerandi klassi õppeedukus on 92 %. Ainult „4“ ja „5“ on 12õpilasel, mis on täpselt sama palju, kui eelmisel veerandil.
Aastahinnete põhjal on olukord tunduvalt parema ja klassi lõpetab hinnetega„4“ ja „5“ 15 õpilast. Kiitus kõikidele tublidele ja eriti neile, kes pingutasid ka viimasel veerandil.
| Koht | Nimi | I | II | III | IV | AASTA |
| 1. | Merilin | 4, 8 | 4, 9 | 4, 8 | 4, 9 | 4, 9 :-) |
| 2. | Rosemary | 4, 8 | 4, 9 | 4, 8 | 4, 8 | 4, 8 :-) |
| 3.-7. | Arlette | 4, 4 | 4, 7 | 4, 4 | 4, 6 | 4, 7 :-) |
| 3.-7. | Edgar | 4, 4 | 4, 3 | 4, 6 | 4, 6 | 4, 7 :-) |
| 3.-7. | Helena | 5 | 4, 7 | 4, 3 | 4, 6 | 4, 7 :-) |
| 3.-7. | Kelli | 4, 3 | 4, 6 | 4, 4 | 4, 5 | 4, 7 :-) |
| 3.-7. | Arthur | 4, 7 | 4, 7 | 4, 6 | 4, 2 | 4, 7 :-) |
| 8.-9. | Madlen | 4, 5 | 4, 7 | 4, 6 | 4, 5 | 4, 6 :-) |
| 8.-9. | Sigrid | 4, 2 | 4, 4 | 4, 5 | 4, 1 | 4, 6 :-) |
| 10.-15. | Genelyn | 4, 2 | 4, 5 | 4, 3 | 4, 4 | 4, 5 :-) |
| 10.-15. | Liia | 4, 3 | 4, 5 | 4, 5 | 4, 4 | 4, 5 :-) |
| 10.-15. | Jan | 4, 8 | 4, 5 | 4, 4 | 4, 4 | 4, 5 :-) |
| 10.-15. | Liisi | 4, 8 | 4, 7 | 4, 2 | 4, 3 | 4, 5 :-) |
| 10.-15. | Sven | 4, 6 | 4, 3 | 4, 3 | 4, 3 | 4, 5 :-) |
| 10.-15. | Kairit | 4 | 4, 5 | 4, 3 | 4, 3 | 4, 5 |
| 16.-17. | Kairi | 4, 3 | 4, 3 | 4, 2 | 4, 3 | 4, 3 |
| 16.-17. | Kevin | 4, 4 | 4, 4 | 4, 2 | 4, 3 | 4, 3 :-) |
| 18. | Jaanika | 3, 8 | 3, 9 | 3, 8 | 4, 4 | 4, 2 |
| 19. | Roger | 3, 8 | 3, 9 | 3, 9 | 3, 9 | 3, 9 |
| 20. | Kris | 4. 1 | 3, 8 | 3, 6 | 3, 5 | 3, 8 |
| 21. | Ramon | 3, 2 | 3, 5 | 3, 2 | 3, 4 | 3, 5 |
| 22. | Olev | 3, 2 | 3, 3 | 3, 2 | 3, 3 | 3, 3 |
| 23. | Oliver | 3 | 3, 3 | 3, 6 | 3, 2 | 3, 4 |
| 24. | Reijo Erlend | 3, 2 | 3 | 2 | 2, 5 | - |
Kanuumatkast õpetaja pilgu läbi
Ilus algus
Meie klassi kanuumatk sai alguse 1. juuni keskpäeval kiire, aga palava bussisõiduga kuhugi punkti Põlvamaal. Väidetavalt asus see koht Hatika järvede lähedal, aga järvi me ei näinud, vaid saabusime siiski kohe Ahja jõe äärde. Noored matkalised oli täis tahtmist veele minna, aga enne veel tuli tõsta pakid tee äärde ja ennast sisse määrida päiksekreemi ja sääsetõrjevahendiga.
Kanuuretke peremees jagas jõe ääres esimesed õpetussõnad ja võttis ka kõigilt osalistelt allkirja, et me ei esitaks hilisemaid pretensioone. Muuseas ta ka mainis, et mõnikord võib olla vajalik paadist välja tulla ja natuke märjaks võib ka saada :-)
Õpetussõnadega varustatult lastigi meid vette ja siis läks põnevaks. Ma avaldan kiitust õpetaja Helinale, kes pidi tüürima kanuud, mille ees otsas mina olin, sest ma suuutsin ikka päris mitmel korral hakkama saada päris tõsise prohmakaga. Kuna kanuujuhtimine oli enamusele seltskonnast uus kogemus, siis aerutaja tüürija vahelised "segadused" oli selle retke vältel üsna tavaline nähtus ja mitmegi kanuu pardal puhkesid tõsised "peretülid".
Raske õppustel, kerge lahingus
Mida kaugemale me jõudsime, seda põnevamaks muutus jõgi. Kuna sõitsime Ahja jõe ürgorus, mis on ka ühtlasi Natura ala, siis kõik, mis jõele kukkunud oli, see sinna ka jäi, seega takistusi jagus.
Takistuste ületamiseks oli erinevaid variante: 1) neist väga osavalt mööda manööverdada, mis aga alati ei õnnestunud; 2) neist koos kanuuga üle ronida; 3) nende alt läbid sõita; 4) vedada kanuud mööda kallast; 5) ronida vette ja siis kinni kiilunud kanuud lükata või tõmmata; 6) takistusest toore jõuga üle sõita; 7) proovida kas kanuu toimib nagu kiik, mis vahel läks õnneks. Kindlasti rakendasid meie loovalt mõtlevad noored veel mitmeid viise, aga need on võtted, millega me põhiliselt kokku puutusime.
Kui me tundide möödudes jõudsime vahepeatusesse ja ootasime kogu matka seltskonda järele, siis lähemal vaatlusel selgus, et enamusel seltskonnast olid seljas kurguni märjad riided või polnud suurt midagi seljas, kuivi jalanõusid ei leidunud kellelgi ja lisaks kõigele käitusid nad ka nagu tige herilaseparv. Eks selleks oli natuke põhjust ka, sest loomulikult olid "kiiremad ja vihasemad" teinud päris korraliku tempo ja selle käigus olid väsinud käed, jalad, pea, kehale tekkinud kümneid sääsekuple. Kui selgus, et me siiski selles kohas siiski ööbima ei jää ja sõita tuleks veel mõni tunnike, siis võimalusel oleks mõni matkalistest mulle ja kanuuretke peremehele mõlaga virutanud (aga need olid meie õnneks kanuusse jäänud).
Kuna me kellelgi katkestada ei lubanud ja kõik olid sunnitud siiski jätkama, siis pärast pausi märkas õpetaja isegi rohkem omaveahelist koostööd ja eriti noormeeste rüütelikkust oma kaaslannade suhtes. Eriti tahaks ma kiita siinjuures Arthuri, Kevini ja Ramoni käitumist, kes isegi õpetajatele oma abistava käe/mõla ulatasid. Retke viimane osa enne ööbimiskohta jõudmist võttis küll veel aega tunde ja sisaldas enda kõiki eelpool mainitud kanuujuhtimise võtteid, siis meeleolu muutus asjalikumaks ja noored oli isegi rohkem motiveeritud. Kui lõpuks jõutigi kuhugi Koorvere metsade vahele, kus paistis kena laagriplats ja kanuud kaldale tõmmati, siis oli see tervele seltskonnale ilmselge kergendus. Kuigi õpetaja kuulis paadist väljudes väga mitmel korral lauset "mina homme sinna kanuusse enam ei istu" ja mitmed silmad olid ikka väga märjad ja sõpradele helistamiseks ja kurtmiseks kulus ka üsna mitu kõneminutit, siis lõpuks ikka enamus seltskonnast rahunes.
Maismaal oli kindlam, aga sääsesem :-)
Kaldele jõudes oli põhiline eesmärk saada selga midagi kuiva ja mittemudast. Järgmisena söödi seljankat, mis maitses isegi neile, kes tavaliselt suppi ei söö. Edasi kulus aega laagri ülespanekuks, eriti keeruliseks tegi selle mõne osalise jaoks fakt, et mõned telgi tükid olid puudu.
Kui noored oli natuke virisenud, puhanud, söönud, sättinud, siis meeleolu paranes oluliselt ja oli mitmeid entusiaste, kes vabatahtlikult veel vette soovisid minna. Kui koos lõkke süütasime, siis said kõik lasta grillvorstil hea maitsta, aga üheksat kilo vorsti me siiski kahe päeva jooksul hävitada ei suutnud :-) Maha löödud sääskedest oleks kindlasti saanud midagi valmistada, kui need oleks kokku korjanud, sest neid oli ikka lademes.
Öö laagriplatsil kujunes üllatavalt rahulikult, kuigi mitmed linnud tegid endast kõik, et me vaikuses magada ei saaks. Noored inimesed, kelle füüsis oli ikka üsna väsitatud, uinusid kas kohe pärast südaööd või natuke vastupidavamad kella kahe paiku. Õnneks ei pidanud neid ühest telgist teise peletama ega ka mööd metsa taga ostima, seega käitusid nad nagu väga mõistlikud noored inimesed.
Hommik on õhtust targem, aga ka valusam
Kuigi äratus pidigi olema kell 7, siis esimesed " lõokesed"olid üleval juba kuue paiku ja ka klassijuhataja ühines nendega, et panna pada tulele ja teha esimestele teed ning hommikusööki. Siinkohal peab kindlasti kiitma Edgarit ja Sveni, kes olid meie lõkkekonstruktiooni autorid. Hommikusöögiks sõime kiirnuudleid, mis sellises olukorras võivad olla uskumatult maitsvad, ja võileibu. Kõige rohkem võttis aega laagri kokkupanek, sest eelmisel päeval rahulikult pakendisse mahtunud telgid ei tahtnud seda enam üldse teha ja kiirkinnitused "improtelgi" küljest ei tahtnud lahti tulla. Igal juhul alustasime me natuke pärast kaheksat jalgsimatka , et saada uuesti jõele. Matka käigus ilmnes mitmeid ootamatuid lihaseid nii kätel kui jalagadel, mille olemasolust eelmisel õhtul veel ei teadnud ja ka tagumik ei tahtnud kuidagi toetada millegi kõva või puise peale. Vaatamata mõningale vingumisele stiilis"mina sinna kanusse ei istu" said kõik noored endale kas uued või vanad paarilised ja uus kanuumatk võis alata.
Lahingus oligi kergem
Teise päeva sõit esimesega võrreldes oli lausa luksus, sest kanuu juhtimisvõtted olid nüüd ju omandatud ja kuigi teel oli seekord kive ja kärestikke, siis möödusid need juba valutumalt ja mitmedki meist oleks tahtnud rohkem kärestikke ja adrenaliini. Õnneks aitas kanuuretke meeskond meid kõige ohtlikumast takistusest mööda ja teised kärestikud oli juba puhtalt vormistamise küsimus :-)
Kuigi retke lõpupoole muutus jõgi "laisaks" ja edasijõudmiseks tuli kasutada ikka rohkem ja rohkem lihaste rammu, siis need viimased meetrid, mis jäid finishini möödusid lausa lennates. Seekord ei kohanud õpetaja kaldale jõudes ühtki tigedat "herilast" vaid pigem õpilasi, kes olid enda ja oma saavutuse üle uhked. Ega 30 kilomeetrit kahe päevaga ei tule ikka väga lihtsalt. Kanuust väljudes leiti üles veel toidukast ja õnneks olid jäänud ka mõned kuivad ja puhtad riided, mida sai selga panna. Igal juhul oli 11.30 terve seltskond valmis grupipildi tegemiseks ja bussi peale minekuks.
Kokkuvõtteks...
leiab õpetaja, et kanuumatk on hea viis õppida paremini tundma enda kaaslasi ja see sobib ka kindlasti suhete testimiseks. Igal juhul avaldusid 7. a klassi iseloomud oma täies hiilguses, aga kõigist raskustest oli võimalik koos üle saada. Mul on hea meel, et just raskuste ületamisel oli klass üksmeelne ja abivalmis.
Järgmine kord, kui kohtad ees takistust kas jõel või elus, sa juba tead, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks :-)
KIITUS meile kõigile, kes me ellu jäime :-)
Kanuumatka pilte vaata SIIT
Meie klassi kanuumatk sai alguse 1. juuni keskpäeval kiire, aga palava bussisõiduga kuhugi punkti Põlvamaal. Väidetavalt asus see koht Hatika järvede lähedal, aga järvi me ei näinud, vaid saabusime siiski kohe Ahja jõe äärde. Noored matkalised oli täis tahtmist veele minna, aga enne veel tuli tõsta pakid tee äärde ja ennast sisse määrida päiksekreemi ja sääsetõrjevahendiga.
Kanuuretke peremees jagas jõe ääres esimesed õpetussõnad ja võttis ka kõigilt osalistelt allkirja, et me ei esitaks hilisemaid pretensioone. Muuseas ta ka mainis, et mõnikord võib olla vajalik paadist välja tulla ja natuke märjaks võib ka saada :-)
Õpetussõnadega varustatult lastigi meid vette ja siis läks põnevaks. Ma avaldan kiitust õpetaja Helinale, kes pidi tüürima kanuud, mille ees otsas mina olin, sest ma suuutsin ikka päris mitmel korral hakkama saada päris tõsise prohmakaga. Kuna kanuujuhtimine oli enamusele seltskonnast uus kogemus, siis aerutaja tüürija vahelised "segadused" oli selle retke vältel üsna tavaline nähtus ja mitmegi kanuu pardal puhkesid tõsised "peretülid".
Raske õppustel, kerge lahingus
Mida kaugemale me jõudsime, seda põnevamaks muutus jõgi. Kuna sõitsime Ahja jõe ürgorus, mis on ka ühtlasi Natura ala, siis kõik, mis jõele kukkunud oli, see sinna ka jäi, seega takistusi jagus.
Takistuste ületamiseks oli erinevaid variante: 1) neist väga osavalt mööda manööverdada, mis aga alati ei õnnestunud; 2) neist koos kanuuga üle ronida; 3) nende alt läbid sõita; 4) vedada kanuud mööda kallast; 5) ronida vette ja siis kinni kiilunud kanuud lükata või tõmmata; 6) takistusest toore jõuga üle sõita; 7) proovida kas kanuu toimib nagu kiik, mis vahel läks õnneks. Kindlasti rakendasid meie loovalt mõtlevad noored veel mitmeid viise, aga need on võtted, millega me põhiliselt kokku puutusime.
Kui me tundide möödudes jõudsime vahepeatusesse ja ootasime kogu matka seltskonda järele, siis lähemal vaatlusel selgus, et enamusel seltskonnast olid seljas kurguni märjad riided või polnud suurt midagi seljas, kuivi jalanõusid ei leidunud kellelgi ja lisaks kõigele käitusid nad ka nagu tige herilaseparv. Eks selleks oli natuke põhjust ka, sest loomulikult olid "kiiremad ja vihasemad" teinud päris korraliku tempo ja selle käigus olid väsinud käed, jalad, pea, kehale tekkinud kümneid sääsekuple. Kui selgus, et me siiski selles kohas siiski ööbima ei jää ja sõita tuleks veel mõni tunnike, siis võimalusel oleks mõni matkalistest mulle ja kanuuretke peremehele mõlaga virutanud (aga need olid meie õnneks kanuusse jäänud).
Kuna me kellelgi katkestada ei lubanud ja kõik olid sunnitud siiski jätkama, siis pärast pausi märkas õpetaja isegi rohkem omaveahelist koostööd ja eriti noormeeste rüütelikkust oma kaaslannade suhtes. Eriti tahaks ma kiita siinjuures Arthuri, Kevini ja Ramoni käitumist, kes isegi õpetajatele oma abistava käe/mõla ulatasid. Retke viimane osa enne ööbimiskohta jõudmist võttis küll veel aega tunde ja sisaldas enda kõiki eelpool mainitud kanuujuhtimise võtteid, siis meeleolu muutus asjalikumaks ja noored oli isegi rohkem motiveeritud. Kui lõpuks jõutigi kuhugi Koorvere metsade vahele, kus paistis kena laagriplats ja kanuud kaldale tõmmati, siis oli see tervele seltskonnale ilmselge kergendus. Kuigi õpetaja kuulis paadist väljudes väga mitmel korral lauset "mina homme sinna kanuusse enam ei istu" ja mitmed silmad olid ikka väga märjad ja sõpradele helistamiseks ja kurtmiseks kulus ka üsna mitu kõneminutit, siis lõpuks ikka enamus seltskonnast rahunes.
Maismaal oli kindlam, aga sääsesem :-)
Kaldele jõudes oli põhiline eesmärk saada selga midagi kuiva ja mittemudast. Järgmisena söödi seljankat, mis maitses isegi neile, kes tavaliselt suppi ei söö. Edasi kulus aega laagri ülespanekuks, eriti keeruliseks tegi selle mõne osalise jaoks fakt, et mõned telgi tükid olid puudu.
Kui noored oli natuke virisenud, puhanud, söönud, sättinud, siis meeleolu paranes oluliselt ja oli mitmeid entusiaste, kes vabatahtlikult veel vette soovisid minna. Kui koos lõkke süütasime, siis said kõik lasta grillvorstil hea maitsta, aga üheksat kilo vorsti me siiski kahe päeva jooksul hävitada ei suutnud :-) Maha löödud sääskedest oleks kindlasti saanud midagi valmistada, kui need oleks kokku korjanud, sest neid oli ikka lademes.
Öö laagriplatsil kujunes üllatavalt rahulikult, kuigi mitmed linnud tegid endast kõik, et me vaikuses magada ei saaks. Noored inimesed, kelle füüsis oli ikka üsna väsitatud, uinusid kas kohe pärast südaööd või natuke vastupidavamad kella kahe paiku. Õnneks ei pidanud neid ühest telgist teise peletama ega ka mööd metsa taga ostima, seega käitusid nad nagu väga mõistlikud noored inimesed.
Hommik on õhtust targem, aga ka valusam
Kuigi äratus pidigi olema kell 7, siis esimesed " lõokesed"olid üleval juba kuue paiku ja ka klassijuhataja ühines nendega, et panna pada tulele ja teha esimestele teed ning hommikusööki. Siinkohal peab kindlasti kiitma Edgarit ja Sveni, kes olid meie lõkkekonstruktiooni autorid. Hommikusöögiks sõime kiirnuudleid, mis sellises olukorras võivad olla uskumatult maitsvad, ja võileibu. Kõige rohkem võttis aega laagri kokkupanek, sest eelmisel päeval rahulikult pakendisse mahtunud telgid ei tahtnud seda enam üldse teha ja kiirkinnitused "improtelgi" küljest ei tahtnud lahti tulla. Igal juhul alustasime me natuke pärast kaheksat jalgsimatka , et saada uuesti jõele. Matka käigus ilmnes mitmeid ootamatuid lihaseid nii kätel kui jalagadel, mille olemasolust eelmisel õhtul veel ei teadnud ja ka tagumik ei tahtnud kuidagi toetada millegi kõva või puise peale. Vaatamata mõningale vingumisele stiilis"mina sinna kanusse ei istu" said kõik noored endale kas uued või vanad paarilised ja uus kanuumatk võis alata.
Lahingus oligi kergem
Teise päeva sõit esimesega võrreldes oli lausa luksus, sest kanuu juhtimisvõtted olid nüüd ju omandatud ja kuigi teel oli seekord kive ja kärestikke, siis möödusid need juba valutumalt ja mitmedki meist oleks tahtnud rohkem kärestikke ja adrenaliini. Õnneks aitas kanuuretke meeskond meid kõige ohtlikumast takistusest mööda ja teised kärestikud oli juba puhtalt vormistamise küsimus :-)
Kuigi retke lõpupoole muutus jõgi "laisaks" ja edasijõudmiseks tuli kasutada ikka rohkem ja rohkem lihaste rammu, siis need viimased meetrid, mis jäid finishini möödusid lausa lennates. Seekord ei kohanud õpetaja kaldale jõudes ühtki tigedat "herilast" vaid pigem õpilasi, kes olid enda ja oma saavutuse üle uhked. Ega 30 kilomeetrit kahe päevaga ei tule ikka väga lihtsalt. Kanuust väljudes leiti üles veel toidukast ja õnneks olid jäänud ka mõned kuivad ja puhtad riided, mida sai selga panna. Igal juhul oli 11.30 terve seltskond valmis grupipildi tegemiseks ja bussi peale minekuks.
Kokkuvõtteks...
leiab õpetaja, et kanuumatk on hea viis õppida paremini tundma enda kaaslasi ja see sobib ka kindlasti suhete testimiseks. Igal juhul avaldusid 7. a klassi iseloomud oma täies hiilguses, aga kõigist raskustest oli võimalik koos üle saada. Mul on hea meel, et just raskuste ületamisel oli klass üksmeelne ja abivalmis.
Järgmine kord, kui kohtad ees takistust kas jõel või elus, sa juba tead, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks :-)
KIITUS meile kõigile, kes me ellu jäime :-)
Kanuumatka pilte vaata SIIT
Meie klassi tegemised IV veerandil
Sel veerandil toimusid mitmed ainenädalad: inglise keele, bio-geo nädal, muusika nädal, kust meie klassi õpilased edukalt osa võtsid.
27.04 uurimistööde esitluspäev
Sellel üritusel tutvustasid õpilased oma uurimistöid, mis oli kasulik kogemus nii 8. klassi õpilastele, kes pidid oma töid ka eksamil kaitsam kui ka 7. klassile, keda ootab sarnane katsumus järgmisel aastal. Meie klassist tutvustasid oma tööd Arlette, Helena ja Kairit.
Uurimistöö teemal "Meie kooli vilistalne- Anu Säärits", mille autor on Kairit sai I koha Forseliuse Seltsi uurimistööde võitlusel põhikooli arvestuses. Võiduga kaasnes ka 30 eurone preemia. Palju õnne, Kairit!
28.04 näitas Foorum teater etendust, mis oli tehtud meie õpilaste arvamuste põhjal ja kus õpilased said ka ise kaasa lüüa. Kiitus Helenale, Rosemaryle, Kairitile, kes julgesid oma arvamust avaldada ja etenduses kaasa lüüa.
06.05 käisid loodussõbraliku matkamise õpilased RMK metsas puid istutamas. Õpetaja sõnul oli meie klassis palju tublisid töölisi, aga natuke ka sõnakuulmatuid tegelasi. RMK saatis õpilastele mälestuseks puidust kaelaehted.
12. 05 emadepäeva kevadkontsert, kus esinesid ka mitmed meie klassi tüdrukud. Kiitus!
24.05 maastikumäng Toomemäel, kus kõik olid väga vahvad ja tublid! Kõige pealt läbisid kõik mängijad Toomemäel erinevad punktid, kus tuli leida erinevat infot. Peab mainima, et poiste ja tüdrukute sportlik vorm oli nii palju kehv, et mitmeid kordi mäest üles- alla ronides kadus jaks sootuks. Lõpuks suutsid kõik mängijad ennast Anne kanali äärde vedada ja peeti üks natuke vesine piknik. Maastikumängu pilte vaata siit.
1.-2. juuni kanuumatk Ahja jõel. Kõik, kes 30 kilomeetrit läbisid nii aerutades, ujudes, ronides, roomates, lükates on väärt medalit vapruse eest! Kanuumatkast tuleb eraldi sissekanne blogisse.
27.04 uurimistööde esitluspäev
Sellel üritusel tutvustasid õpilased oma uurimistöid, mis oli kasulik kogemus nii 8. klassi õpilastele, kes pidid oma töid ka eksamil kaitsam kui ka 7. klassile, keda ootab sarnane katsumus järgmisel aastal. Meie klassist tutvustasid oma tööd Arlette, Helena ja Kairit.
Uurimistöö teemal "Meie kooli vilistalne- Anu Säärits", mille autor on Kairit sai I koha Forseliuse Seltsi uurimistööde võitlusel põhikooli arvestuses. Võiduga kaasnes ka 30 eurone preemia. Palju õnne, Kairit!
28.04 näitas Foorum teater etendust, mis oli tehtud meie õpilaste arvamuste põhjal ja kus õpilased said ka ise kaasa lüüa. Kiitus Helenale, Rosemaryle, Kairitile, kes julgesid oma arvamust avaldada ja etenduses kaasa lüüa.
06.05 käisid loodussõbraliku matkamise õpilased RMK metsas puid istutamas. Õpetaja sõnul oli meie klassis palju tublisid töölisi, aga natuke ka sõnakuulmatuid tegelasi. RMK saatis õpilastele mälestuseks puidust kaelaehted.
12. 05 emadepäeva kevadkontsert, kus esinesid ka mitmed meie klassi tüdrukud. Kiitus!
24.05 maastikumäng Toomemäel, kus kõik olid väga vahvad ja tublid! Kõige pealt läbisid kõik mängijad Toomemäel erinevad punktid, kus tuli leida erinevat infot. Peab mainima, et poiste ja tüdrukute sportlik vorm oli nii palju kehv, et mitmeid kordi mäest üles- alla ronides kadus jaks sootuks. Lõpuks suutsid kõik mängijad ennast Anne kanali äärde vedada ja peeti üks natuke vesine piknik. Maastikumängu pilte vaata siit.
1.-2. juuni kanuumatk Ahja jõel. Kõik, kes 30 kilomeetrit läbisid nii aerutades, ujudes, ronides, roomates, lükates on väärt medalit vapruse eest! Kanuumatkast tuleb eraldi sissekanne blogisse.
Subscribe to:
Posts (Atom)