Kanuumatkast õpetaja pilgu läbi

Ilus algus
Meie klassi kanuumatk sai alguse 1. juuni keskpäeval kiire, aga palava bussisõiduga kuhugi punkti Põlvamaal. Väidetavalt asus see koht Hatika järvede lähedal, aga järvi me ei näinud, vaid saabusime siiski kohe Ahja jõe äärde. Noored matkalised oli täis tahtmist veele minna, aga enne veel tuli tõsta pakid tee äärde ja ennast sisse määrida päiksekreemi ja sääsetõrjevahendiga.
Kanuuretke peremees jagas jõe ääres esimesed õpetussõnad ja võttis ka kõigilt osalistelt allkirja, et me ei esitaks hilisemaid pretensioone. Muuseas ta ka mainis, et mõnikord võib olla vajalik paadist välja tulla ja natuke märjaks võib ka saada :-)
Õpetussõnadega varustatult lastigi meid vette ja siis läks põnevaks. Ma avaldan kiitust õpetaja Helinale, kes pidi tüürima kanuud, mille ees otsas mina olin, sest ma suuutsin ikka päris mitmel korral hakkama saada päris tõsise prohmakaga. Kuna kanuujuhtimine oli enamusele seltskonnast uus kogemus, siis aerutaja tüürija vahelised "segadused" oli selle retke vältel üsna tavaline nähtus ja mitmegi kanuu pardal puhkesid tõsised "peretülid".

Raske õppustel, kerge lahingus
Mida kaugemale me jõudsime, seda põnevamaks muutus jõgi. Kuna sõitsime Ahja jõe ürgorus, mis on ka ühtlasi Natura ala, siis kõik, mis jõele kukkunud oli, see sinna ka jäi, seega takistusi jagus.
Takistuste ületamiseks oli erinevaid variante: 1) neist väga osavalt mööda manööverdada, mis aga alati ei õnnestunud; 2) neist koos kanuuga üle ronida; 3) nende alt läbid sõita; 4) vedada kanuud mööda kallast; 5) ronida vette ja siis kinni kiilunud kanuud lükata või tõmmata; 6) takistusest toore jõuga üle sõita; 7) proovida kas kanuu toimib nagu kiik, mis vahel läks õnneks. Kindlasti rakendasid meie loovalt mõtlevad noored veel mitmeid viise, aga need on võtted, millega me põhiliselt kokku puutusime.
Kui me tundide möödudes jõudsime vahepeatusesse ja ootasime kogu matka seltskonda järele, siis lähemal vaatlusel selgus, et enamusel seltskonnast olid seljas kurguni märjad riided või polnud suurt midagi seljas, kuivi jalanõusid ei leidunud kellelgi ja lisaks kõigele käitusid nad ka nagu tige herilaseparv. Eks selleks oli natuke põhjust ka, sest loomulikult olid "kiiremad ja vihasemad" teinud päris korraliku tempo ja selle käigus olid väsinud käed, jalad, pea, kehale tekkinud kümneid sääsekuple. Kui selgus, et me siiski selles kohas siiski ööbima ei jää ja sõita tuleks veel mõni tunnike, siis võimalusel oleks mõni matkalistest mulle ja kanuuretke peremehele mõlaga virutanud (aga need olid meie õnneks kanuusse jäänud).
Kuna me kellelgi katkestada ei lubanud ja kõik olid sunnitud siiski jätkama, siis pärast pausi märkas õpetaja isegi rohkem omaveahelist koostööd ja eriti noormeeste rüütelikkust oma kaaslannade suhtes. Eriti tahaks ma kiita siinjuures Arthuri, Kevini ja Ramoni käitumist, kes isegi õpetajatele oma abistava käe/mõla ulatasid. Retke viimane osa enne ööbimiskohta jõudmist võttis küll veel aega tunde ja sisaldas enda kõiki eelpool mainitud kanuujuhtimise võtteid, siis meeleolu muutus asjalikumaks ja noored oli isegi rohkem motiveeritud. Kui lõpuks jõutigi kuhugi Koorvere metsade vahele, kus paistis kena laagriplats ja kanuud kaldale tõmmati, siis oli see tervele seltskonnale ilmselge kergendus. Kuigi õpetaja kuulis paadist väljudes väga mitmel korral lauset "mina homme sinna kanuusse enam ei istu" ja mitmed silmad olid ikka väga märjad ja sõpradele helistamiseks ja kurtmiseks kulus ka üsna mitu kõneminutit, siis lõpuks ikka enamus seltskonnast rahunes.
Maismaal oli kindlam, aga sääsesem :-)
Kaldele jõudes oli põhiline eesmärk saada selga midagi kuiva ja mittemudast. Järgmisena söödi seljankat, mis maitses isegi neile, kes tavaliselt suppi ei söö. Edasi kulus aega laagri ülespanekuks, eriti keeruliseks tegi selle mõne osalise jaoks fakt, et mõned telgi tükid olid puudu.
Kui noored oli natuke virisenud, puhanud, söönud, sättinud, siis meeleolu paranes oluliselt ja oli mitmeid entusiaste, kes vabatahtlikult veel vette soovisid minna. Kui koos lõkke süütasime, siis said kõik lasta grillvorstil hea maitsta, aga üheksat kilo vorsti me siiski kahe päeva jooksul hävitada ei suutnud :-) Maha löödud sääskedest oleks kindlasti saanud midagi valmistada, kui need oleks kokku korjanud, sest neid oli ikka lademes.
Öö laagriplatsil kujunes üllatavalt rahulikult, kuigi mitmed linnud tegid endast kõik, et me vaikuses magada ei saaks. Noored inimesed, kelle füüsis oli ikka üsna väsitatud, uinusid kas kohe pärast südaööd või natuke vastupidavamad kella kahe paiku. Õnneks ei pidanud neid ühest telgist teise peletama ega ka mööd metsa taga ostima, seega käitusid nad nagu väga mõistlikud noored inimesed.
Hommik on õhtust targem, aga ka valusam
Kuigi äratus pidigi olema kell 7, siis esimesed " lõokesed"olid üleval juba kuue paiku ja ka klassijuhataja ühines nendega, et panna pada tulele ja teha esimestele teed ning hommikusööki. Siinkohal peab kindlasti kiitma Edgarit ja Sveni, kes olid meie lõkkekonstruktiooni autorid. Hommikusöögiks sõime kiirnuudleid, mis sellises olukorras võivad olla uskumatult maitsvad, ja võileibu. Kõige rohkem võttis aega laagri kokkupanek, sest eelmisel päeval rahulikult pakendisse mahtunud telgid ei tahtnud seda enam üldse teha ja kiirkinnitused "improtelgi" küljest ei tahtnud lahti tulla. Igal juhul alustasime me natuke pärast kaheksat jalgsimatka , et saada uuesti jõele. Matka käigus ilmnes mitmeid ootamatuid lihaseid nii kätel kui jalagadel, mille olemasolust eelmisel õhtul veel ei teadnud ja ka tagumik ei tahtnud kuidagi toetada millegi kõva või puise peale. Vaatamata mõningale vingumisele stiilis"mina sinna kanusse ei istu" said kõik noored endale kas uued või vanad paarilised ja uus kanuumatk võis alata.

Lahingus oligi kergem
Teise päeva sõit esimesega võrreldes oli lausa luksus, sest kanuu juhtimisvõtted olid nüüd ju omandatud ja kuigi teel oli seekord kive ja kärestikke, siis möödusid need juba valutumalt ja mitmedki meist oleks tahtnud rohkem kärestikke ja adrenaliini. Õnneks aitas kanuuretke meeskond meid kõige ohtlikumast takistusest mööda ja teised kärestikud oli juba puhtalt vormistamise küsimus :-)
Kuigi retke lõpupoole muutus jõgi "laisaks" ja edasijõudmiseks tuli kasutada ikka rohkem ja rohkem lihaste rammu, siis need viimased meetrid, mis jäid finishini möödusid lausa lennates. Seekord ei kohanud õpetaja kaldale jõudes ühtki tigedat "herilast" vaid pigem õpilasi, kes olid enda ja oma saavutuse üle uhked. Ega 30 kilomeetrit kahe päevaga ei tule ikka väga lihtsalt. Kanuust väljudes leiti üles veel toidukast ja õnneks olid jäänud ka mõned kuivad ja puhtad riided, mida sai selga panna. Igal juhul oli 11.30 terve seltskond valmis grupipildi tegemiseks ja bussi peale minekuks.

Kokkuvõtteks...
leiab õpetaja, et kanuumatk on hea viis õppida paremini tundma enda kaaslasi ja see sobib ka kindlasti suhete testimiseks. Igal juhul avaldusid 7. a klassi iseloomud oma täies hiilguses, aga kõigist raskustest oli võimalik koos üle saada. Mul on hea meel, et just raskuste ületamisel oli klass üksmeelne ja abivalmis.
Järgmine kord, kui kohtad ees takistust kas jõel või elus, sa juba tead, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks :-)
KIITUS meile kõigile, kes me ellu jäime :-)

Kanuumatka pilte vaata SIIT

Meie klassi tegemised IV veerandil

Sel veerandil toimusid mitmed ainenädalad: inglise keele, bio-geo nädal, muusika nädal, kust meie klassi õpilased edukalt osa võtsid.

27.04 uurimistööde esitluspäev
Sellel üritusel tutvustasid õpilased oma uurimistöid, mis oli kasulik kogemus nii 8. klassi õpilastele, kes pidid oma töid ka eksamil kaitsam kui ka 7. klassile, keda ootab sarnane katsumus järgmisel aastal. Meie klassist tutvustasid oma tööd Arlette, Helena ja Kairit.
Uurimistöö teemal "Meie kooli vilistalne- Anu Säärits", mille autor on Kairit sai I koha Forseliuse Seltsi uurimistööde võitlusel põhikooli arvestuses. Võiduga kaasnes ka 30 eurone preemia. Palju õnne, Kairit!

28.04 näitas Foorum teater etendust, mis oli tehtud meie õpilaste arvamuste põhjal ja kus õpilased said ka ise kaasa lüüa. Kiitus Helenale, Rosemaryle, Kairitile, kes julgesid oma arvamust avaldada ja etenduses kaasa lüüa.

06.05 käisid loodussõbraliku matkamise õpilased RMK metsas puid istutamas. Õpetaja sõnul oli meie klassis palju tublisid töölisi, aga natuke ka sõnakuulmatuid tegelasi. RMK saatis õpilastele mälestuseks puidust kaelaehted.

12. 05 emadepäeva kevadkontsert, kus esinesid ka mitmed meie klassi tüdrukud. Kiitus!

24.05 maastikumäng Toomemäel, kus kõik olid väga vahvad ja tublid! Kõige pealt läbisid kõik mängijad Toomemäel erinevad punktid, kus tuli leida erinevat infot. Peab mainima, et poiste ja tüdrukute sportlik vorm oli nii palju kehv, et mitmeid kordi mäest üles- alla ronides kadus jaks sootuks. Lõpuks suutsid kõik mängijad ennast Anne kanali äärde vedada ja peeti üks natuke vesine piknik. Maastikumängu pilte vaata siit.

1.-2. juuni kanuumatk Ahja jõel. Kõik, kes 30 kilomeetrit läbisid nii aerutades, ujudes, ronides, roomates, lükates on väärt medalit vapruse eest! Kanuumatkast tuleb eraldi sissekanne blogisse.

Klassijuhatajatund 18.03.2011

KLASSIJUHATAJATUND 18.03.2011

1. Üldiselt

7. a klass on selle veerandi jooksul muutunud loiumaks, laisemaks, samas iseteadlikumaks ja ükskõiksemaks (eriti oma tulemuste suhtes). Õnneks on meie klassis siiski ka mitu õpilast, kes on oma tulemusi oluliselt parandanud. Kuid siiski seostuvad klassijuhatajal selle veerandiga kolm V- tähega sõna: väsimus, valetamine ja vägivald. Õpetaja on väsinud rääkimast ja selgitamast pidevalt neid samu käitumisreegleid. Jätkuvalt ei ole kõik mõistnud, et iga õpilase tunnikäitumine mõjutab nii tema enda kui ka klassikaaslaste tulemusi ja õpetajaga „tülitsemine“ ei tee kindlasti hinneteseisu paremaks. Valetamise all mõtleb õpetaja nii õpetaja ees „paipoisi“ mängimist ja taga selja nägude tegemist kui ka oma tegude mittetunnnistamist ja koos klassiga varjamist ning kahjuks ka teiste tööde enda nime all esitamist. Vaimse vägivalla juhtumeid esines sel veerandil mitmeid ja ma loodan, et kõik osapooled on neist ja nende lahendamisest ikka midagi õppinud. Käitumishinnete panekul arvestas klassijuhataja aineõpetajate arvamust, hilinemisi, põhjuseta puudumisi ja ka tunnikäitumist.

Käitumishinded:1) eeskujulik: Liia, Edgar, Liisi, Kairi, Madlen, Rosemary, Kairit 2) hea:, Genelyn, Arlette, Jaanika, Helena , Sven, Kelli, Merilin; 3) rahuldav: Olev , Roger, Kris, Oliver, Ramon, Jan, Kevin, Arthur, 4) mitterahuldav: Reijo Erlend Rehema.

2. Õppimisest

Klassi õppeedukus on 96 %. Ainult „4“ ja „5“ on 12õpilasel, mis on paraku vähem kui eelmisel veerandil.

Koht		I	II	III
1. -2.	Rosemary	4, 8	4, 9	4, 8
1.-2.	Merilin	4, 8	4, 9	4, 8
3.-5.	Madlen	4, 5	4, 7	4, 6
3.-5.	Edgar	4, 4	4, 3	4, 6
3.-5.	Arthur	4, 7	4, 7	4, 6
6.-7.	Liia	4, 3	4, 5	4, 5
6.-7.	Sigrid	4, 2	4, 4	4, 5
8.-10	Arlette	4, 4	4, 7	4, 4
8.-10	Jan	4, 8	4, 5	4, 4
8.-10.	Kelli	4, 3	4, 6	4, 4
11.-14.	Genelyn	4, 2	4, 5	4, 3
11.-14.	Helena	5	4, 7	4, 3
11.-14.	Sven	4, 6	4, 3	4, 3
11.-14.	Kairit	4	4, 5	4, 3
15.-17.	Liisi	4, 8	4, 7	4, 2
15.-17.	Kairi	4, 3	4, 3	4, 2
15.-17.	Kevin	4, 4	4, 4	4, 2
18.	Roger	3, 8	3, 9	3, 9
19.	Jaanika	3, 8	3, 9	3, 8
20.- 21.	Kris	4. 1	3, 8	3, 6
20.- 21.	Oliver	3	3, 3	3, 6
22.- 23.	Ramon	3, 2	3, 5	3, 2
22.- 23.	Olev	3, 2	3, 3	3, 2
24.	Reijo Erlend	3, 2	3	2

3.Klassiväline tegevus

02.02 Tartu rahu aastapäeva tähistamine Kaitsevägede Ühendatud õppeasutuses.

03.02 Lastevanemate koosolek. Aitäh kõigile vanematele, kes aega leidsid ja huvi tundsid.

15.02 Sõbrapäeva tähistamine Eedeni bowlingus.

23.02 Eesti Vabariigi aastapäeva aktus ja klasisga snowtuubitamas Ansomäel

08.03 Naistepäeva tähistamine väikse lilleõiega

17.03 Projektipäeva raames filmi „Surnuaiavahi tütar“ vaatamine, mis oli ühtlasi ka alkoholivastase reklaami ja ühsikonnaõpetuse teemade näidistund.

18.03 III veerandi lõpuaktus, mille korraldas 7. A klass ja kus esinesid Genelyn, Kevin, Helena ja Sigrid ning lauluga Rosemary.

NB! Vaheajal tuleb kindlasti tegelda uurimistööga, sest esitamistähtaeg on 29.aprill.

Klassiga snowtuubitamas

23. veebruaril, mis osutus üsna külmaks ja tuuliseks päevaks, käisime koos klassiga Ansomäel snowtuubitamas. Kuigi külm natuke näpistas, möödus kaks tundi mäest alla ja üles sõites väga kiiresti. Noored oli väga vaimustuses järskudest nõlvadest allakihutamisest ja kõikvõimalikke "rongide" moodustamisest. Bussi naastes olid kõik väsinud, aga õnnelikud, sest adrenaliinitase veres oli viimase paari tunni jooksul ikka märkimisväärselt tõusnud. Täiuslikust õnnest olid puudu veel mõned küpsised, šokolaad ja natuke juua.

Bowlingu ja snowtuubi pilte näed siit.

Sõbrapäeva tähistamine

Meie klassil on saanud kenaks traditsiooniks korraldada sõbrapäeva paiku küsitlus sõbralike ja toredate kaaslaste kohta. Kõige toredam oli, et sõbralike kaaslastena märgiti peaaegu kõiki õpilasi, seega on igaühel klassis vähemalt üks hea sõber :-)

Selle aasta tulemused olid järgmised:
Kõige sõbralikum tüdruk: Kelli
Sõbralikud tüdrukud: Merilin ja Liisi

Kõige sõbralikum poiss: Kevin
Sõbralikud poisid: Jan ja Edgar

Kõige ägedam tüdruk: Merilin
Teise auhinnalise koha sai Rosemary

Kõige ägedam poiss: Roger
Ägedad poisid: Arthur ja Kevin

Kõige sõbralikuma õpetaja tiitli pälvis Evely Vridolin

Sel aastal tähistasime sõbrapäeva koos klassiga bowlingut mängides. Üritus möödus sõbralikus ja lustakas meeleolus. Kuigi keeglikuulide juhtimine osutus aegajalt ettearvamatuks ei lasnud keegi oma tujul langeda.
Aitäh kõigile osalejatele!

Jõulupeao pildid

Jõulupeo pildid leiad siit.

Kaunist jõuluaega!

Kuigi klassijuhataja meisterdas ka kõikidele peredele jõulukaardid, siis lisan siia ikkagi minu ja Kertu-Riini tervituse tervele klassile.